/nginx/o/2020/09/02/13317769t1h8450.jpg)
Nii aastat viis-kuus tagasi kangastus mulle ikka ja jälle üks omapärane mõte, mis rahu pole andnud. Seisan Posti tänava koolimaja klassiruumis, vaatan aknast iidse Vallimäe nõlvu ja puid, ning – annan tundi! Mitte et ma kõigile õpetajaks sobiksingi, küll aga neile, kes on ainest tõesti huvitatud.
Tollal polnud sellele iidsele koolimajale uuesti hinge sissepuhumisest otseselt koolina veel juttugi. Küll tiirles peas koos ühe Paides tegutseva kultuuriaktivistiga üks plaan: miks mitte rajada sinna majja eraldi humanitaargümnaasium, omaette eliitkool, mis tõstaks haridustaset ja koondaks õpilasi kaugemaltki?
Hiljuti laineid löönud noorukite jalgpall siiliga viitab asjaolule, et sedalaadi asutust, mis seisaks nagu kalju keset spordimerd ka vaimsete väärtuste eest, on sellesse linna hädasti vaja.
Kui juba olime spordini jõudnud, siis siit tekibki otsene küsimus Posti tänava gümnaasiumi planeeringu kohta. Kui see hoone algselt rajati, siis oli loomulikult mõeldud ka võimlale. Võimlahoone on siiani alles ja see asub otse teisel pool Posti tänavat. Nüüd aga pole koolimaja uues projektis võimlat üldse ette nähtudki! Täiesti ära unustatud!
Kuidas selline asi ülepea võimalik on? Terve mõistuse seisukohalt ei saadaks ükski lapsevanem oma last sellisse kooli, kus üldhariduslik õppekava näeb ette ka kehalise kasvatuse tunde, aga võimlat koolil pole! Selle kohta ütles meie teenekaim arhitektuuriloolane Kaur Alttoa, kes arhitektina on projekteerinud juurdeehitise kuulsale Treffneri gümnaasiumile: «Nagu särk ilma käiseta.»
Vaevalt saab tõsiselt võtta argumenti, et pärast Posti tänava gümnaasiumi taaskasutusse võtmist saavad õpilased ju oma kehalise kasvatuse tunnid endises majas tehtud. Kujutame nüüd ette olukorda, kus külmal ajal tullakse kehalise kasvatuse tunnist Tallinna tänavale ja siis alles märjana kõmbitakse peaaegu kilomeeter maad eemal asuvasse teise majja. See ei ole karjuvas vastuolus mitte ainult tervishoiureeglitega, ka kulutatud aeg maksab midagi.
Selles on Paide gümnaasiumi korraldusjuhil Margit Udamil õigus: see on tõepoolest sõda õpilaste vastu, või pigem – tegu on absoluutse hoolimatusega inimelu ja eriti laste suhtes.
Leian, et kogu Paide gümnaasiumi praegune planeering on äärmiselt vildakas. See mitte ainult ei ole riivanud muinsuskaitse põhieesmärke – see on vastuolus ka tervishoiunõuete, õpilaste ja lastevanemate huvidega. Küll oleks see kool eelmainitud eliitõppeasutusena täiesti rakendatav, seejuures ilma mingite väljaspool maja asuvate juurdeehitisteta, toimiks vaikselt ja soliidselt, nagu korralikule koolile kohane.
Vastukaja on kirjutatud 1. septembri Järva Teatajas ilmunud Margit Udami arvamusele «Ma ei taha sõda», mis oli omakorda vastulause 27. augustil Järva Teatajas ilmunud Kalle Grünthali arvamusloole «Paide Vallimäel algas Stalingradi lahing».
/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)