Paide puges õpetaja ja poeedi hinge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ljudmilla Puusepp
Paide linna üht paremini säilinud ajaloohõngulist tänavat võib julgelt nimetada kirjanduslikuks tänavaks. See on Pikk tänav.
Esiteks, tänava alguses oli maja, kus XIX sajandil elas arst Karl Hesse, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Hermann Hesse vanaisa.
Teiseks, Pikk 25 majas elas aastatel 1940-1941 kuulus vene poeet Igor Severjanin ( 1887–1941). Tema 125. sünniaastapäeva pühitseti selle aasta 16. mail.
Kolmandaks, Pikk 11 majas elas peaaegu 40 aastat tunnustatud õpetaja ja poeet Pavel
Streblov (3. september 1912 – 9. aprill 1984), kelle sünnist möödus esmaspäeval 100. aastat. Siiani mäletavad sooja sõnaga oma õpetajat nii arvukad õpilased, kolleegid kui ka sõbrad ja tuttavad.
Sõda tõi Paidesse
Pavel Streblov sündis Tsarskoje Selos Peterburi lähedal kunstnik Ivan Streblovi perekonnas 3. septembril 1912. aastal. Kõik Streblovid olid andekad inimesed. Ivan Streblov oli portreekunstnik, kuulsa Ilja Repini õpilane. Tal oli Tsarskoje Selos oma kunstistuudio, kus valmis üle 3000 portree kirjanikest, kunstnikest, teadlastest ja ühiskonnategelastest.
Ivan Streblovi õde, Paveli tädi Anna Streblova (Kuzmina) oli andekas muusik. Ta töötas palju aastaid kuni pensionini Paide keskkoolis saksa keele ja muusikaõpetajana.
Kunstianne oli pärandatud ka Paveli vennale Vsevolodile, kes tegeles põhiliselt nagu isagi portreemaaliga. Säilinud on ka tema meeleolukaid maastikumaale. Paljud joonistused on ilmunud ajalehtedes. Ka Vsevolod oli Paide keskkoolis mõne aasta kunstiõpetaja.
1936. aastal lõpetas Pavel Leningradi ülikooli taimefüsioloogia erialal. Tema elu suur kiindumus olid loomad. Kuni elu lõpuni pidas ta mitmesuguseid loomi – koeri, kasse, kanaarilinde.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Pavel Streblov Puškini linna õhtukoolis. 1935. aastal abiellus ta Marianna Koževnikovaga ning 1939. aastal sündis neil tütar Inna, kes kahjuks haigestus lastehalvatusse ja võitles pikki aastaid raske haigusega.
Sõda lahutas perekonna, kusjuures Pavel Streblov koos vanemate, venna ja tädi perega sattus Eestisse, algul Tartusse, siis Paidesse. Abikaasa koos tütrega jäi Venemaale.
Pavel Streblov elas Paides juba 1944. aasta lõpul. Säilinud on 21. detsembril 1944 ilmunud artikkel ajalehes Uus Järvalane, kus poeet jagab lugejaga muljeid oma uuest kodulinnast: «Minu aknast Pikal tänaval möödub igasuguseid inimesi. Mehi ja naisi. Ka väikeseid inimesi, kellede pead ulatuvad vaevu maja aknalauani.
Tänav pole lai, on nähtavad ka need, kes mööduvad teisel pool tänavat. Ühed ruttavad ärri, teised sidekontorisse, kes parteikomiteesse, kes komnoorte majja – sinna ja tagasi sõelub inimesi. Ilusatel hobustel sõidavad ümbruskonna talunikud linna. Need hääled, mis möödujatest tungivad läbi aknapragude tuppa, Paide elanike hääled kõlavad nagu kõige tähtsam keel, elav keel sellelt kandlelt, millise hääli ma nii armastan - mitte rusutud hääli, vaid vabast elust kõlavaid hääli.
Rahvas – see on kõige olulisem. Head korralikud majad valgete aknaraamidega kollase seina taustal. Toredad aiad tikerberide ja sõstardega suvisel ajal. Tore on kogu Paide linn, tore on tema avar turuväljak valge kellatorniga, millise kumedaid lööke kuulen ma ka praegu, kirjutades neid ridu. Kuid inimesed – need on siiski peaasi. Neist ripub kõik – igasugune edu, igasugune ilu, igasugune töö ja kunst.
Lõpuks puudutan ma oma isikliku väikese kandle keeli. Selle kõla võiks tõlkida eesti keelde: «Tervitusi Paide linna elanikele! Õnne neile ja rahulikku elu!» (Paides, 1944)
Alates 1949. aastast töötas Pavel Streblov Paide koolides (mittetäielikus keskkoolis, töölisnoorte koolis, kuid põhiliselt Paide II keskkoolis), õpetades bioloogiat, ajalugu, füüsikat, keemiat ja joonistamist, aga eriti armastust looduse, inimese, luule ja kirjanduse vastu.
Töötades koolis, kirjutas ta luuletusi, jutustusi ajalehtedele, lühisõnumeid. Hakanud luuletama juba varajases nooruses, ilmusid tema esimesed teosed – luulevalimik «Poloska v spektre» ja jutukogumik «Kafedra doveria» (kahes trükis) – alles 1980ndatel aastatel. Enne surma oli tal ette valmistatud veel mitu proosa- ja luulekogu, kuid kahjuks need trükivalgust ei näinud.
Paide II keskkoolist läks Pavel Streblov oma 60ndal sünnipäeval 3. septembril 1972. aastal pensionile. Tal oli juba mitu aastat varem halvenenud kõrvakuulmine, mis tegi õpetajatöö raskemaks.
Pärast pensionile jäämist jäi õpetaja väga üksildaseks. Ta oli 70ndate aastate algul matnud ema, venna, armastatud tädi… Tal polnud enam armastatud tööd, ka mitte sugulasi Paides. Terviski halvenes. Alles jäid kohtumised õpilaste ja sõpradega, luule, kirjandus ja tema lemmikud – loomad. Tal oli kuus-seitse kassi ja kaks koera, kelle eest ta hoolitses kui oma laste eest, jagades nendega vahel oma viimaseid kopikaid.
Rõõmu tegi tütar Inna, kes oli lõpetanud Leningradi riikliku ülikooli filoloogiateaduskonna, valdas saksa, taani, norra, islandi, inglise ning prantsuse keelt, tõlkis raamatuid ja oli vastu võetud kirjanike liitu.
Vana õpetaja tundus esialgu süngena
Pavel Streblov oli tutvunud tuntud eesti arsti ja kirjaniku Aleksander Leviniga ning oli temaga pidevas kirjavahetuses kuni elu lõpuni. Oma uued käsikirjad saatis ta Levinile, kes pidi need trükkimiseks ette valmistama. Kahjuks ei ilmunud kolmest käsikirjast ükski…
Mina tulin Paide II keskkooli tööle 1970. aastal. Olin noor, vana õpetaja Pavel Ivanovitš tundus mulle süngena, eriti ma temaga ei suhelnud. Abiellusin, sündis esimene poeg – ja Pavel Ivanovitš pühendas meile poja sünni puhul luuletuse! See oli 1971. aasta oktoobris.
Minu abikaasa ja Pavel
Streblov olid sõbrad. Millest nad küll kõigest rääkisid tundide kaupa! Peeter Puusepp saatis viimsele teekonnale nii õpetaja-poeedi ema, venna kui ka õpetaja enda.
Pärast Pavel Streblovi surma hakkasin koguma materjali tema perekonna kohta. Mitmete inimeste käes oli ta luuletusi, jutustusi, isegi terveid käsikirju. Mul olid abiks õpilased, eriti Ilona Lettens, Anna Kuzmina õpilane Erna Kilk (Terasmaa) ja teised.
Materjali kogusime ka teiste kultuuritegelaste kohta (Igor Severjanin), koostasime ettekande üleeestilisele koduuurimiskonverentsile. Kuid hiljem kogutud materjal kedagi eriti ei huvitanud, kuigi see puudutas mitme vene nimeka kultuuritegelase sidemeid Paidega. Andsin materjali Vene muuseumile.
SÜNDMUS
Neid, kes mäletavad ja tahavad meenutada õpetajat-poeeti Pavel Streblovi, palume tulla Paide kultuurikeskusse 8. septembril kell 15, et koos mäletada seda südamlikku ja õrna hingega Õpetajat.