Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/02/529455t1h683c.jpg)
Säravat naeratust on võimalik saada nii hambaarsti juures, kes kannab hammastele valgendavat geeli, kui ka kodus hambavalgendusplaastreid kasutades.
OÜ M. Põder Hambaravi omaniku ja hambaarst Merike Põdra selgitusel hakkas tema praksis hammaste valgendamist pakkuma 15 aastat tagasi. Praegu läheb protseduur maksama ligi 40 eurot (kuni 600 krooni). «Aastas käib meie juures hambaid valgendamas paar inimest,» sõnas ta.
Valgendamine kahju ei tekita
Põdra ütlust mööda on hambaarsti juures hammaste valgendamiseks mitu võimalust. Üks on umbes 30minutine visiit, mille jooksul kannab hambaarst valgendava geeli toolis istuva patsiendi hammastele ja töötleb seejärel valguslambiga. Samuti on võimalik valgendava geeli toimet aktiveerida laserseadme abil.
Hammaste valgendamiseks ei pea sugugi hambaarstitoolis aega veetma, vaid hambaarst valmistab individuaalsed kaped, mille abil saab kanda hambaarstilt ostetud geeli hammastele kodustes tingimustes.
Põder toonitas, et ise hambaid valgendama hakates tuleks enne arstiga nõu pidada. «Vahendid peaks kindlasti muretsema hambaravikabinetist,» lisas ta.
Valgendavad hambapastad aitavad hambaid kindlasti toiduainete pigmentidest paremini puhastada, kuid vahel võib valgendav toime olla üksnes müügiargument.
Põder ütles, et hambaravikabinet kasutab hammaste valgendamiseks karbamiid- või vesinikperoksiidi. Särava naeratuse saamine ei tohiks Põdra meelest ka kuidagi kahjulik olla, kui seda teha arsti järelevalve all, juhtnööre järgides ja mõistlikes kogustes.
Kõrvalmõjudena võib esineda hammaste ja igemete tundlikkust ning ebamugavustunnet.
Põder sõnas, et paremini on võimalik valgendada kollaka tooniga hambaid. «Hallikad hambad ei pruugi üldse heledamaks minna,» sõnas ta.
Põder märkis, et valge naeratuse püsimine on rangelt individuaalne. «See oleneb ka toitumis- ja hügieeniharjumustest,» lisas ta.
Valgendavad hambapastad aitavad hambaid kindlasti toiduainete pigmentidest paremini puhastada, kuid vahel võib valgendav toime olla üksnes müügiargument.
Põder ei soovita valgendada hambaid üle paari korra aastas. «Valgendamine on näidustatud tervete hammaste ja igemete korral,» ütles ta. «Kui esihambad on plombeeritud, tuleks mõelda teistele variantidele, samuti ei soovitata hambaid valgendada rasedatel.»
Põdra meelest pole hambaid valgendada ka eriti mõttekas. «Neile, kellel on tõsised esteetilised probleemid, pole üldjuhul keemiline valgendus näidustatud, vaid tuleks kasutada keraamilisi kroone, laminaate või lumineere,» põhjendas ta. «Sageli piisaks ka hügieeniharjumuste muutmisest.»
Hambaid valgendavad
ka plaastrid
Türilt pärit Helit Seljamaal (22) oli pikemat aega soov hambaid valgemaks saada. Pool aastat tagasi võttiski ta selle hambavalgendusplaastrite abil ette. «Küsisin enne nõu sõbrannalt, kes oli hambavalgendusplaastreid varem kasutanud,» ütles ta.
Hambavalgendusplaastrid seitsmeks kasutuskorraks maksid Helitile 250 krooni ehk umbes 16 eurot. Plaastrid, mis muudavad hambad heledamaks valgendava geeli abil, soetas Helit interneti kaudu.
Valgenduskuur kestis seitse päeva, mille jooksul tuli plaastrid asetada hammastele pooleks tunniks nii hommikul kui õhtul. «Mina panin plaastrid hammastele siiski korra päevas,» ütles ta. «Valgendamine polnud sugugi keeruline.»
Helit jäi tulemusega rahule. «Mingeid kõrvalmõjusid mul ei esinenud,» sõnas ta.
Et hambavalgendusplaastritega on Heliti kogemust mööda lihtne ja mugav hambaid valgendada, soovitas ta seda viisi ka teistele.
TEAVE
Hammaste valgendamise ajalugu
Kauges minevikus oli enam levinud hambahooldusvahend pehme puutükk, mille üht otsa näriti ja kasutati seejärel hammaste puhastamiseks.
Hammaste valgendamise ajalugu ulatub ajas tagasi iidsesse Egiptusse ja Rooma. Egiptlased leiutasid peeneks jahvatatud pimsskivi ja veiniäädika segu, mida nad kasutasid närimispulga abil. Roomlaste seas oli suur hulk arste, kes uskusid hammaste uriiniga valgendamise väesse.
Hammaste valgendamine muutus äriks siis, kui keskajal tekkisid professionaalsed juuksurid, kes tõmbasid ka hambaid välja. Hambaid, mis kliendile juuksuris olles siiski suhu jäid, hakkasid «tohtrid» puhastama. Kõigepealt viilisid nad hambaid metallist tööriistaga, seejärel leotasid neid lämmastikhappes. 18. sajandi lõpus avastati fluoriid, mida hakati pressima meega maitsestatud pastillideks. Nende kommide lutsutamise abil lootsid inimesed oma hammaste tervislikku seisundit parandada.
Tänapäeval on hambaid võimalik valgendada mitmel viisil. Hambaarstid pakuvad nii tunnipikkust valgendust kui ka hammaste pleegitamist.
Kodused lahendused varieeruvad spetsiaalsetest igapäevastest hambapastadoosidest kuni valgendusribadeni. Samuti on saada spetsiaalseid valgendavaid hambapastasid ja ka suuvett.
Allikas: http://1teethwhitening.com