Raha läinud, telepilt kadumas


Üleeelmine aasta oli suur digipöörde aasta. Valitsus maalis võrratuid pilte uuest ajastust, kus inimesed saavad oma telerile oluliselt parema pildi- ja helikvaliteedi ning näevad senisest rohkem tasuta kanaleid. Kõike seda toetas massiivne reklaamikampaania. Sellele vaatamata oli rahva seas küllaga segadust  ja teadmatust. Ähvardas ju paljusid vaatajaid teleri tummaks ja pildituks jäämine. Nii pidigi pea 75 000 peret ostma endale 1000 krooni ringis maksva digiboksi, mis tähendas paljudele arvestatavat väljaminekut. Vastukaaluks lubati inimestele kõrgel riiklikul tasemel, et nad saavad tasuta vaadata viie kodumaise telekanali programmi.
1. juuli varahommikul täitus kaks aastat päevast, mil kõik Eesti telesaatjad lõpetasid analoog-TV edastamise. Üleliia roosiline olukord polnud – vaatamata uuele digiboksile oli telepilt sageli säbruline või ei saadud esialgu telerit üldse käima. Tasapisi kvaliteet paranes ja ka inimesed kohanesid. Veel 2010. aasta septembris visati õhku lootus, et digi-TV toob vabalevisse lisakanaleid ja ka uusi investeeringuid, mis aga paraku ei täitunud. Kanal 11 läks õige varsti maksuliseks, samas lisandus vabalevisse Tallinna TV . Soomes näiteks on kokku 16 vabalevi kanalit, mida peetakse peaaegu et inimõiguseks. Tänavu kevadel käisid TV3 ja Kanal 2 välja hoiatuse, et võivad juba 1. juulist vabalevist lahkuda. Ka see külvas üleüldist ärevust. Meenutan siinkohal, et vabalevist lahkuda oli päevakorral ka eelmisel suvel, mil Jüri Pihel nimetas erakanalite ähvardust nahaalseks ja tooreks äriajamise viisiks. Digilevile üleminekuga saavutasid erakanalid hinnanguliselt 2,2 miljoni euro suuruse rahalise kokkuhoiu, millest suurema osa andis vabanemine litsentsitasust.  Ülimalt teravale probleemile asus mais lahendust otsima ka riigikogu. Parlamendi majanduskomisjonis toimunud arutelu erakanalite, kaabellevi operaatorite, majandus- ja kultuuriministeeriumi ametnikega head tulemust ei andnud.

Pooliku lahenduse pakub välja ka kiirkorras valminud ja riigikogus esimese lugemise läbinud elektroonilise side seaduse täiendus. Eelnõu ei sunni erakanaleid vabalevis olema – nad on ärilistel kaalutlustel vabad sealt lahkuma või üldse oma tegevust lõpetama. Samas kehtestab see kaabellevi operaatoritele kohustuse tasu maksta, mis tekitab neile lisakulusid ja seega tõusevad kardetavasti telepakettide hinnad. Osa operaatoritest leiab, et sisuliselt on kavas kehtestada telerimaks kaabellevi vaatajatele, mis ei lähe aga kokku võrdse kohtlemise põhimõttega. Ühe ettepaneku järgi tuleb telerimaks seada sisse kõigile, sh ka vabalevi vaatajatele. Eelnõud menetletakse riigikogus edasi sügisel. Valitsuskoalitsioon loodab telekanalite heale tahtele mitte vahepeal vabalevist lahkuda. Sellist kauplemist oleme ka varem näinud ja lõpuks tuleb vastastikune väljapressimine ikka tarbijatel kinni maksta. Teadmatus tuleviku ees tekitab televaatajates nõutust ja kartust, et nad saavad taaskord petetud. Valitsuse kohus on lahendada tekkinud vastasseis nii, et inimesed ei kannataks.

Tagasi üles