Karuputk ei taha maad loovutada

Hiid- ja sosnovski karuputkega, mis oma kiire leviku ja paljunemise tõttu kujutavad ohtu looduslikele kooslustele, on keskkonnaamet võidelnud juba 2005. aastast. Igal suvel tehtud tõrjetööd on tüütuid taime levialasid küll hõrendanud, ent päris piiri pole suudetud sellele panna.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna peaspetsialist Madli Linder ütles, et sellel suvel tehakse karuputke tõrjetöid Järvamaal enam kui 104 hektaril. «Maakondade võrdluses on see pindalaliselt täpselt keskmine – seitsmes maakonnas on rohkem ja seitsmes vähem karuputke. Kolooniaid esineb rohkem Järvamaa lõunaosas, suurimad neist paiknevad Kahala külas ja selle ümbruses,» täpsustas Linder.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni looduskaitse bioloog Kalev Tihkan ütles, et nagu mujalgi Eesti piirkondades, tehakse tõrjetöid kahes-kolmes osas ning Järvamaal on selleks palgatud neli erinevat ettevõtet. Esimese osaga, mil taimi herbitsiididega töödeldakse, alustati Tihkani ütlust mööda maikuu keskel, teine ring tehti umbes kolm nädalat hiljem ja suuremates kolooniates tuleb veel ka kolmas tõrjeetapp. Tihkan selgitas, et oluline on välistada olukord, kus taimed õitsema hakkavad ning seejärel seemned maha poetavad. «Õitsemisperioodil tuleb sarikad kiiresti ära korjata,» lausus ta.