Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/11/3952185t1hf1ec.jpg)
Alkoholikahjusid on hinnatud Eestis suuremaks kui raha, mida maksame riigieelarvest kaitsekulutusteks. Tegelikult ei jõua keegi kokku lugeda seda muret ja valu, ammugi valatud pisaraid, mida alkoholiga liialdamine on meie rahvale põhjustanud.
Heljo Pikhof
riigikogu õiguskomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatlik erakond
Viinalembus ja purjus pea on võtnud tuhandeid elusid, rikkunud inimeste tervist ja omavahelisi suhteid, tekitanud sügavaid sotsiaalseid probleeme.
Rääkimata mõõtmatust materiaalsest kahjust ja survest nii haigekassa eelarvele kui ka riigi sotsiaalkulutustele laiemalt. Kolmandik Eesti peredest on tundnud muret pereliikme joomise pärast, pooled Eesti täiskasvanuist on olnud mures sõbra pärast.
Kiretu statistika ütleb, et 2013. aastal oli joobes 44 protsenti liikluses hukkunuist, 71 protsenti tuluõnnetustest hukkunuist, 56 protsenti uppunuist ja 42 protsenti enesetapu tegijaist.
Lisaks alkoholijoobe tõttu juhtunud muud õnnetused, nagu kukkumised, ja ka alkoholi põhjustatud haigused.
Viinasurmad pole ainult lahkunute, vaid ka nende lähedaste ja tegelikult meie väikese ühiskonna tragöödia. Nagu ka rikutud elud ja tervised, mahajoodud inimväärikus ja loomata jäänud rahvuslik rikkus.
Seega tuleks tervitada igat sammu, mida riik astub selleks, et hoida oma kodanikke, iseäranis noori. Seda enam, et viimased tõsisemad muudatused Eesti alkoholipoliitikas jäävad rohkem kui viie aasta taha.
Mul on hea meel, et tervise- ja tööminister on läinud lahingusse eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarbimist ja kättesaadavust.
See võitlus ei tule kerge, sest oma kasumi pärast muretsevad tootjad, müüjad, reklaamiagentuurid, telekanalid, suhtekorraldajad, turundajad ja lobistid on juba asunud vasturünnakule.
Kõlavad jutud vaba ettevõtluse piiramisest ja sellest, kuidas piirangute mõjul panevad kümned ettevõtted oma uksed kinni. Viimases julgen küll sügavalt kahelda.
Ja kui panna kaalukausile rahva tervise kaitsmine ja mõne ettevõtte ärihuvid, siis peaks iga inimene, kes muretseb Eesti hea käekäigu ja meie noorte tuleviku pärast, toetama sotsiaalministeeriumist tulnud ettepanekuid.
Rahvusvahelised uuringud kinnitavad tõsiasja, et alkoholireklaamid mõjutavad alaealisi joovastavaid jooke proovima ja suurendavad noorte seas nende tarbimist. On need ju tehtud säravalt ja atraktiivselt, luues kuvandit, et väike naps ja lahe elu käivad kokku.
Tervitan kahel käel kavandatavat piirangut, mis kärbib reklaamid askeetlikeks, lubades reklaamida üksnes alkohoolse joogi nime, liiki, tootjat, päritolumaad, geograafilist piirkonda ja etanoolisisalduse mahuprotsente.
Igati mõistlik on lükata nende näitamise aeg teleekraanidel praeguselt kella 21lt kella 22le ja kaotada lõplikult välireklaamid. Olgu öeldud, et 80 protsenti Eesti elanikest pooldab alkoholireklaamide täielikku keelustamist.
Usun, et üsna suure kasuteguriga on elluviimise järel ka muudatused, mis kohustavad alates 2017. aastast paigutama napsupudelid teistest kaupadest eraldi ja alates 2018. aastast eraldama alkoholi ülejäänud müügisaalist läbipaistmatu vaheseinaga. Väikestes poodides piisab alkoholi tõstmisest müüja selja taha.
On öeldud, et kes ikka väga tahab, see saab alati oma joogi ostetud ja küllap see nii ka on. Kuid alkoholi eraldamine teistest kaupadest aitab kaasa mõistmisele, et viin ja õlu ei ole päris tavalised kaubad samas reas leiva ja piimaga.
See samm muudab poeskäigu kiiremaks ja mugavamaks neil inimestel, kes vägijooke ei osta ega pea enam ostukäruga suurtest õllealustest mööda manööverdama.
Kindlasti aitab alkoholi teistest kaupadest eristamine neid inimesi, kes on sõltuvuses, kuid kes püüavad oma joomist kontrollida. Samuti aitab see poodidel sisse seada paremini toimivamaid kontrollmeetmeid selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ega purupurjus inimestele.
Olen veendunud selleski, et bensiinijaam pole koht, kus müüa esmatarbekaubana õlut ja viina.
Hästi on teada, et hind on üks ventiil, mis mõjutab inimeste valikuid. Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud ideed, et viina kõrval tuleb tõsta ka õlle aktsiisi, sest lahjad alkohoolsed joogid on noortele vähemalt sama ohtlikud ja aitavad kergemini sõltuvust tekitada. Seni on ettepanek põrkunud Reformierakonna vastuseisule, kuid me ei jäta jonni.
Arutelud äärmiselt põhimõttelise, meie rahva elujõudu ja tervist puudutava seaduseelnõu üle on seekord alanud paljulubavalt. Loodetavasti jätkub ka riigikogu saalis poliitilist tahet ja kindlameelsust võtmaks vastu otsuseid, mis aitavad meil ühiselt alkokuradist jagu saada.
Igaühel on võimalik siin anda oma panus: kas juua senisest poole vähem, loobuda napsist pidudel, kus viibivad ka lapsed, öelda alkoholile täielikult ei või sekkuda, kui alaealised on alkoholi ostmas või pruukimas.