Väga suur süst väsinud ja luitunud Türi jaamale, tegelikult kogu Türi linnale oli 1996. aastal sündinud valitsuse otsus luua Eesti Raudteest eraldiseisev firma Edelaraudtee AS peakontoriga Türil. Edelaraudtee AS, mille ülesanne oli peale Tallinn-Pärnu-Mõisaküla ja Lelle-Viljandi liinil reisiliikluse ja kaubaveo korraldamise ka jaamahoonete ja teetrasside korrastus, asus usinasti Türil toimetama. Ilmselt Türil seda suurema usinusega, et edelaraudteelaste hulka kuulus palju türilasi eesotsas firma juhi Jüri Kuusikuga. Bussijaam koliti ümber raudteejaama ja tekkis ühtne reisikeskus (lindi läbilõikamine leidis aset 7. novembril 1997), raudteejaama taha rajati parkla, maha lõhuti raudtee ääres lösutanud kuurid, haljastati ja heakorrastati, rajati korralik kõnnitee jaamast kuni Viljandi tänavani. Ühtlasi algas pea saja-aastase jaamahoone ennistus. Kauniks vuntsitud maja taasavati 12. jaanuaril 2000, suupisteid pidulikuks hetkeks pakkus hoones tööd alustanud toitlustuskoht Külla Jürile. Saabusid masuaastad ja lihtne polnud olukord ka raudteemajanduses. Paljud kauniks kujundatud väärikad jaamahooned läksid müüki, allesjäänute ilme kippus väsima. Kolm suve tagasi tööd alustanud uued, porgandikarva reisirongid on elu raudteejaamades jälle käima löönud. Miks peakski sõitma Türilt Tallinna, Raplasse või Viljandisse bussi või oma autoga, kui uues, vaikselt sahisevas rongis mõnusal istmel reisida on tunduvalt mugavam ja turvalisem. Reisirongide suurem kasutus tekitas omakorda kitsikust Türi reisikeskuse parklas. Eelmisel aastal esitas vald rahataotluse Vabaduse tänava lõppu raudteejaama vastu uue parkla rajamiseks ja saigi ELi Ühtekuuluvusfondist ligi 88 000 eurot. Tööd algasid 11. aprillil ja peaksid lõppema 20. maiks. Ehitaja on Lemminkäinen Eesti AS.
Väga suur süst väsinud ja luitunud Türi jaamale, tegelikult kogu Türi linnale oli 1996. aastal sündinud valitsuse otsus luua Eesti Raudteest eraldiseisev firma Edelaraudtee AS peakontoriga Türil. Edelaraudtee AS, mille ülesanne oli peale Tallinn-Pärnu-Mõisaküla ja Lelle-Viljandi liinil reisiliikluse ja kaubaveo korraldamise ka jaamahoonete ja teetrasside korrastus, asus usinasti Türil toimetama. Ilmselt Türil seda suurema usinusega, et edelaraudteelaste hulka kuulus palju türilasi eesotsas firma juhi Jüri Kuusikuga. Bussijaam koliti ümber raudteejaama ja tekkis ühtne reisikeskus (lindi läbilõikamine leidis aset 7. novembril 1997), raudteejaama taha rajati parkla, maha lõhuti raudtee ääres lösutanud kuurid, haljastati ja heakorrastati, rajati korralik kõnnitee jaamast kuni Viljandi tänavani. Ühtlasi algas pea saja-aastase jaamahoone ennistus. Kauniks vuntsitud maja taasavati 12. jaanuaril 2000, suupisteid pidulikuks hetkeks pakkus hoones tööd alustanud toitlustuskoht Külla Jürile. Saabusid masuaastad ja lihtne polnud olukord ka raudteemajanduses. Paljud kauniks kujundatud väärikad jaamahooned läksid müüki, allesjäänute ilme kippus väsima. Kolm suve tagasi tööd alustanud uued, porgandikarva reisirongid on elu raudteejaamades jälle käima löönud. Miks peakski sõitma Türilt Tallinna, Raplasse või Viljandisse bussi või oma autoga, kui uues, vaikselt sahisevas rongis mõnusal istmel reisida on tunduvalt mugavam ja turvalisem. Reisirongide suurem kasutus tekitas omakorda kitsikust Türi reisikeskuse parklas. Eelmisel aastal esitas vald rahataotluse Vabaduse tänava lõppu raudteejaama vastu uue parkla rajamiseks ja saigi ELi Ühtekuuluvusfondist ligi 88 000 eurot. Tööd algasid 11. aprillil ja peaksid lõppema 20. maiks. Ehitaja on Lemminkäinen Eesti AS. Foto: Kaarel Aluoja
Kommentaarid
Copy