Noored niitsid vikatiga heina loogu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peetri rühma kodutütred tahtsid teada, mida tähendab vikatiga niitmine ja heinategu. Juhendajad Kaidi-Ly Välb ning Eve Orlovski (paremal) otsustasid tüdrukutele seda võimaldada. Vikatiga niidab Arli (vasakul), eelmisel päeva niidet pööravad ringi Liisi ja Arvo.
Peetri rühma kodutütred tahtsid teada, mida tähendab vikatiga niitmine ja heinategu. Juhendajad Kaidi-Ly Välb ning Eve Orlovski (paremal) otsustasid tüdrukutele seda võimaldada. Vikatiga niidab Arli (vasakul), eelmisel päeva niidet pööravad ringi Liisi ja Arvo. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Ma tahan ka vikatada!» hüüavad Peetri rühma kodutütred Liisi ja Karolin, kui juhendaja Kaidi-Ly Välb tüdrukuid heinale kutsub. Heina teevad nad Öötlas Vanakooli talus ja üsna arhailisel moel.

Ikka siuh-säuh, siuh-säuh, siuh-säuh luiskab Välb vikatit ja teeb siis esimesed kaared. «Ikka teine tera, kui poest ostetud vikatid,» märgib ta.

Peetri rühma kodutütarde heinateo ja lakas magamise laager on poole peal. Omajagu on juba loogu maas, aga omajagu on ka kaotusi tööriistarindel. «Poevikatid oleme ära niitnud,» ütleb Välb.

Tagasi üles