Pannil valmis liha- ja kalaroog, ahjus kohmakas

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pulmapidu Paide rahvamajas 1936. aastal.
Pulmapidu Paide rahvamajas 1936. aastal. Foto: Järvamaa muuseum

Sealihaga praetud kala piimas, pliidiraual küpsetatud kartuliviilud ja ahjusoe kohmakas – see on vaid väike valik Järvamaale omastest toitudest.

Nagu mujal Eestis, on Järvamaalgi leib olnud toidu võrdkuju, ülejäänu on olnud lihtsalt leivakõrvane. Aga just selle leivakõrvase puhul võib märgata mõningaid erinevusi, selgus reedel Paides peetud pärimuskonverentsil. Võimalik, et eri piirkondade toitumistavade üleminekualaks olemine tähendas järvalasele mitmekesisemat toidulauda.

Toidulauda rikastas ka vastuvõtlikkus uuendustele. Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Reet Piiri tõi näiteks, et võrreldes muu Eestiga hakati pliite Järvamaal ehitama võrdlemisi vara. Teated esimestest pliitidest 1850ndatest Paide ja Türi ümbrusest, kolm aastakümmet hiljem olid pliidid juba 42 protsendil majapidamistest. «Praetud toidud levisid siin varem kui mujal,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles