Üheksa kuud Prantsusmaal: Eestis on hea elada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri (paremal) ja Signe esmakordselt Pariisi linna avastamas.
Kadri (paremal) ja Signe esmakordselt Pariisi linna avastamas. Foto: Erakogu

Kui küsida, kes on viimase üheksa kuu jooksul reisil viibides jäänud varguse ohvriks, jaganud magamistuba viieteistkümne hiirega, kolinud kuus korda, andnud Pariisi terrorirünnakute ajal lähedastele põhjuse muretseda, vitsutanud ohjeldamatult croissant’e ja õpetanud kohalikele inglise keelt, võivad Kadri Pius (19) ja Signe Jäetma (20) julgelt käed tõsta.

Möödunud kevadel veel Paide gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kadri Pius ei teadnud, mida järgnevad aastad talle toovad. Ta teadis vaid seda, et ülikooli õppima ta ei kiirusta, sest sobivat eriala enda jaoks veel avastanud pole. Kuna Kadri töötas kooli kõrvalt Paide noortekeskuses, oli ta sealsete võimaluste ja pakkumistega aegsasti kursis. «Olime noortekeskuse juhataja Margit Udamiga arutanud võimalust sõita üheksaks kuuks vabatahtlikuks Prantsusmaale. Lõpliku otsuse langetasin kevadel ning kuna võimalust pakuti kahele noorele, tuli leida keegi endaga kaasa,» rääkis Kadri.

Kadri kooliõde, tol hetkel samuti abituuriumis õppiv Signe Jäetma teadis pärast lõpuaktust täpselt, mida sügis toob. Signe kandideeris Tallinna ülikooli pedagoogika erialale ning Tartu kutsehariduskeskusesse juuksuriks. «Tõenäoliselt oleksin möödunud sügisel alustanud õpinguid Tallinna ülikoolis,» tunnistas ta. Pärast konkursside lõppu pöördus Signe poole aga Kadri, kes kutsus teda hoopis järgnevat üheksat kuud Prantsusmaale vabatahtlikuna veetma. «See tuli väga ootamatult, ent lõpuks otsustasin, et haaran võimalusest,» rääkis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles