Lapsepõlveunistusest kasvas välja kurvikas aed

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väätsa vallas Reopalu külas laiutab künka otsas maja, mille tagahoovist võib leida lookleva kivitee, kurvikad lillepeenrad, ajaloolise veskikivi ja mitmetasandilise terrassi, mis kõik on sündinud Terje ja Heimar Kespre töökate kätega.

Terjet ja Heimarit ei seo selle paigaga pikk ajalugu. Pigem on nad majale ja aiale justkui päästeinglid. «Kui nelja aasta eest siia tulime, oli kogu krempel üsna nukras seisus,» ütles Terje. «Puid, põõsaid, peenraid ja kõike muud, mida ühes koduaias ikka leidub, oli rohkelt. Aga aial puudus oma nägu ja asjatundlikku kätt polnud kasvav taimestik juba ammu tunda saanud.»

Heimar lisas, et maja oli elamiskõlblik, kuid vajas ja vajab veel tänini kõpitsemist. «Ega me tahtnudki sellist maja, mis oleks klanitud. Otsisime ikka sellist, mille saame oma äranägemise järgi mõnusaks koduks kujundada,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles