Mesinikud vehivad praegu kärgi teha

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastakümneid Koeru vallas mesinikuna tegutsenud Lembit Liin näitab tarudesse pandavaid kärgi, mida mahub ühte tarusse kümme. See on üks töödest, mida mesinik peab jõudma ära teha enne mesila välihooaja algust.
Aastakümneid Koeru vallas mesinikuna tegutsenud Lembit Liin näitab tarudesse pandavaid kärgi, mida mahub ühte tarusse kümme. See on üks töödest, mida mesinik peab jõudma ära teha enne mesila välihooaja algust. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mesinikud veel tarusid väga ei torgi, vaid hindavad talvitumise seisu sumina järgi, valmistavad mesilastele kärjepõhju, müüvad mett ja loodavad, et tuleb hea saagi aasta, vastasel juhul kujuneb mesi veel suuremaks defitsiidiks.

Koeru vallas aastakümneid tegutsenud Lembit Liini selgitusel vehivad mesinikud praegu kärgi meisterdada, sest kõik tubased tööd tuleb enne mesila välitööde algust ära teha.

Kärje tegemine tähendab laudade ja traadiga mesilastele kärjepõhja loomist, mis on Liini ütlust mööda puhas käsitöö. «Sellise käsitsi tööna valmib põhi, kuhu mesilased saavad kärjekannu üles ehitada. Ühele tarule läheb vaja kümme kärge. Kui on sada mesitaru, siis on kärje põhjaraame tarvis teha tuhat tükki, mis on paras hulk tööd,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles