Nii maakonna keskusest Paidest kui ka kevadpealinnast Türist peaaegu ühekaugusele jäävat Väätsa küla on kirjalikult mainitud aastal 1564, siis küll Wetze nimega. Sama sajandi lõpust, 1591. aastast, pärineb ka Väätsa mõisa esmamainimine. Mõisa omanik oli Claus Flemming. Flemmingu käest liikus mõis Nierothide omandisse, seejärel said Väätsal mõisnikeks Baranoffid. Kolm sajandit hiljem oli Väätsal mõisahärra Karl von Seidlitz. Just tema ajal, 1890. aastate algul, ühinesid Väätsa, Piiumetsa, Prääma ja Röa mõisavald haldusterritoriaalselt üheks Väätsa vallaks. Uus vald vajas väärikat vallamaja. Parun Seidlitz oli see, kes Lokuta jõe ülemjooksul asuvasse Väätsa külla 1892. aastal hoone tarvis krundi kinkis. Samal kohal asus enne kõrts. Tuhande rubla eest palgati vallamaja ehitama samast vallast pärit ehitusmeister Jaan Piilmann. Paekividest hoone plaaniti 11 sülda pikk ja 5,5 lai, eeskoja ja kolme korstnaga. Ka mööbli tegi Piilmann, selleks tuli maksta veel 43 rubla. Raha kulus vallal veelgi: nii materjali muretsemisele kui ka kohaleveole. Omas ajas uhke vallamaja pühitsemine leidis aset 20. septembril 1893. Et Väätsal möödunud sajandi algupoolel tegusaid piltnikke polnud, siis pärinevad vanad fotod toonasest vallamajast Järvamaa teistelt piltnikelt. Ühe autor on Henrik Tilk Paidest, teise on teinud Arnold Hirtentreu Käreverest. Nagu palju vanu hooneid, nii on ka Väätsa vallamaja hiljem ümber ehitatud. Hoone venis pikemaks nõukogude ajal, mil paremasse otsa tehti juurdeehitis. Ent kohaliku elu juhtimine jäi edasi majja aadressiga Väätsa alevik, Pikk 9: pärast sõda kuni Eesti taasiseseisvumiseni välja asus siin Paide rajooni Väätsa küla TSN täitevkomitee. Sama katuse alla mahtusid veel kohalik sidejaoskond, raamatukogu, riiklik töö-hoiukassa. Omavalitsus töötas ajaloolises vallamajas 2008. aasta veebruarini. Selle asemel, et vana hoone remondile kulutada, kolis Väätsa vallavalitsus end tervisemaja teisele korrale. Üksiti ka keskusele lähemale.

FOTO: Kaarel Aluoja erakogu

Tellijale