Euro tuli Järvamaale rahulikult

Eile Koigi postkontoris arvet maksnud Agnes Urb sai klienditeenindaja Malle Kreegilt tagasi kolm eurosenti, mis olid tema esimesed eurod. Foto: Tiit Reinberg

Maakonna kaupluste, postkontorite ja pangakontorite töötajad on kinnitanud, et rahavahetuse esimesed päevad on möödunud ilma suuremate viperuseta.

SEB Panga Paide kontori juhataja Tiina Ormisson ütles, et kuigi rahavahetusel oli valmistatud ette plaan B, C ja rohkemgi, sujus kõik plaani A alusel.
Ormisson märkis, et 1. ja 2. jaanuaril käis pangas vähe kliente, kuid eile oli neid juba rohkem. «Inimesed ei käi pangas ainult raha vahetamas, vaid ka näiteks laenunõustamisel,» sõnas ta.
* Esimene klient vahetas 32 krooni
Kuigi kõik kulges plaanitult, üllatas Ormissoni, et inimesed olid nii-öelda madratsi alla sedavõrd palju raha kogunud.
Kuigi pankadele tõi rahavahetus palju tööd, muutis ta Ormissoni elus vähe. «Teen 99 protsenti maksetest pangakaardiga, seetõttu polegi vaja raha vahetada,» lisas ta.
Ormisson kutsuski inimesi üles võimalikult sageli kasutama pangakaarti, mis on turvaline ja lihtne.
Swedbanki Paide kontori juhataja Maie Põder ütles, et kui kontor 1. jaanuari keskpäeval uksed avas, ootas seal juba viis või kuus inimest. Esimene klient vahetas eurodeks 32 krooni.
Põder selgitas, et juba aasta viimastel päevadel käisid inimesed Eesti kroone küsimas. «31. detsembril võttis üks klient näiteks oma kontolt välja igast rahatähest ühe, aga neid, kes käisid rahatähti ilusamate ja siledamate vastu vahetamas, oli viimastel nädalatel palju,» lausus ta.
Paide Maksimarketi juhataja Tiiu Lunts ütles eile lõunaajal, et esimesed kaks ja pool päeva on sujunud. «Kassades on teenindus natukene aeglasem, sest arvutatakse kahes rahas ja see võtab rohkem aega, seepärast palume veel kannatust varuda,» selgitas ta.
Luntsi teada esineb aasta esimestel päeval kauplustes sularahaga arveldamist isegi natukene rohkem, mis näitab, et inimesed toovad oma viimased paberrahad ja sendid poodi.
Koigi postkontoris tuli kliendideenindaja Malle Kreegil esimest rahavahetajat oodata üle kolme tunni. «Esimene rahavahetaja oli üks vanaema, kes iga kuu oli viie lapselapse tarvis 25 krooni kõrvale pannud, nüüd vahetas ta kogutud kroonid eurodeks,» selgitas ta.
Eile lõunaajal sõnas Kreek, et rahavahetus on möödunud märkamatult ja arusamaatusteta. «Kui inimestele eurodes raha tagasi annad, siis paljusid lihtsalt üllatab, et seda on nii vähe,» lisas ta.
Koigi A&O kaupluse 32 aastat kaubanduses töötanud juhataja Eevi Põld ütles, et kuigi 1. jaanuaril külastas poodi sadakond ostjat, ei maksnud neist keegi eurodes, vaid kroonides või pangakaardiga.
* Rahvas maksis eurode asemel kroonidega
Põld ütles, et esimesed europäevad on Koigi kaupluses möödunud suuremat vahejuhtumiteta, üksnes 1. jaanuaril oli pangaterminal tund aega rikkis.
Põld selgitas, et ei krooni viimaste päevade ajal ega euro esimestel päevadel ostnud inimesed varasemast vähem ega rohkem. «Maainimesed on rahulikud inimesed,» märkis ta.
Samas on paljud tunnistanud Põllule kahjutunnet krooni kadumise üle. «Mul on ka kroonidest kahju, kuid mis teha, elu läheb edasi,» sõnas ta.
Põld mäletab, et 18 ja pool aastat tagasi, kui rubla asemel tulid kroonid, seisid ees suured muutused. «Toona osteti poed enne krooni tulekut kaubast täiesti tühjaks, nüüd polnud midagi sellist,» ütles ta.

Eile Koigi postkontoris arvet maksnud kohalik elanik Agnes Urb sai klienditeenindaja Malle Kreegilt tagasi kolm eurosenti, mis olidki tema esimesed eurod.
Tiit Reinberg
 

Uustalu põlistalu peremees Toomas Lemming teatas, et 1. jaanuaril panid Uustalu talu pere kolme põlvkonna esindajad möödunud aasta kevadel Eesti krooni mälestuseks istutatud 0,8 hektari suuruse kasekultuuri serva üles Eesti krooni mälestuskaasiku infotahvli.
Lemming selgitas, et mälestuskaasik on Ambla vallas Roosna külas Uustalu talu maadele rajamisel oleva Uustalu pärandkultuuri õpperaja 31 pärandkultuuriobjektist esimene, mis sai infotahvli.
Poolteise kilomeetri pikkuse õpperaja äärde jäävad ka muinasasulakoht, kalmed, püha allikas, 52 linaleoauku ja palju muud huvitavat.
Lemming selgitas, et kuna omal ajal oli Eesti krooni kattevaraks mets, leidis ta möödunud aasta kevadel, et kõige sobivam on seostada Eesti krooni mälestuse jäädvustamine metsaga.
Koonlalauakujulisel infotahvlil on pärandkultuuriobjekti tähis, Eestis kroonide koopiad ning Eesti krooni käibelolekut ja mälestuskaasiku rajamist tutvustav tekst.
Foto Toomas Lemming