Nii mõnigi noormees on tunnistanud, et on ajateenistusest pääsuks valetanud arstidele ja mõelnud endale külge nii psühholoogilisi kui ka füüsilisi puudusi.
Hirm ajateenistuse ees paneb pea tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstile tuleb
juba varem kurta
Ühel saunapeol rääkisid sõbrad Toomasele huvitavaid lugusid, kuidas pääseda kaitseväest. Toomas mõtles proovida ja tal õnnestuski arstilt niisugused paberid kätte saada.
Toomase soovitust mööda tuleb varakult asjaga tegelema hakata, et perearstil oleks juba ees pikk haiguslugu, mis ei pruugi üldse tõsi olla. «Tuleb käia lihtsalt üle paari kuu kurtmas, et siit on ai-ai ja sealt on oi-oi, ega arst saa kuidagi täpselt teada, kas tegelikult ka valus on,» soovitas ta. «Tuletas meelde, kui tahtsin koolist poppi teha ja arstitõendit oli vaja.» Kui Toomas sai kutse tulla arstlikku komisjoni, oli tal juba perearsti antud paberid kaasas.
Toomas pääses kaitseväest, sest on paberite järgi poolenisti kurt, kuigi kuuleb oivaliselt. «Ei kujutanud ette, mis oleks mind kaheksa kuud ees oodanud,» selgitas ta. «Ma lihtsalt kartsin minna pikaks ajaks tsivilisatsioonist eemale.»
Aitas psühholoogile
tõe rääkimine
Gert teab inimesi, keda on kaitseväeks kõlbmatuks tunnistada aidanud tutvused. «Tänapäeval on ju kõik võimalik, tutvused ja vahel ka raha loeb,» ütles ta.
Gert ei soovinud kaitseväkke minna, sest tal oli tüdruksõbraga pikaajaline suhe. «Kartsin noorteaega ja üle kahe kuu olla kodust eemal,» sõnas ta.
Lõpuks leidis Gert lahenduse. «Hakkasin regulaarselt külastama Tartus psühholoogi ja psühhiaatrit, rääkisin oma hirmudest, seda täiesti ausalt,» selgitas ta. «Arst sai aru, et ma tõesti kartsin kaotada igapäevast normaalset elu, ja kirjutaski paberile, et olen kõlbmatu.»
Gert lisas, et oleks ehk kaitseväe-aasta hakkama saanud, kuid kartis kaotada lähedust perega.
Homoks tembeldamine
ei päästnud
Mart proovis kaitseväest loobuda, kuid paraku see ei õnnestunud. «Kasutasin kõige nõmedamat viisi, ütlesin psühholoogile, et ei suuda meeste hulgas olla,» ütles ta.
Mart proovis algul varianti, et ei suuda kümne mehega ühes duširuumis viibida, kuid hiljem ütles siiski, et on hetero. «Rääkisin end sisse, tunnistasin, et mul tüdruksõber,» selgitas ta. «Tagantjärele mõeldes tean, et kõik arstid saavad sellisest valest aru.»
Mart tunnistas, et tal on selle teo pärast häbi, nüüdseks on kaitseväeteenistuse läbinud. «Sain endale eluaegsed sõbrad, kellega ei jää kunagi kuskil hätta,» lausus ta. «Mäletan, et paljud üritasid veel kaitseväes end kuidagi vigastada, et laatsaretti pääseda.»
Mart märkis, et oli ka ise seal korra, sest vigastas retkel tõsiselt selga. «Vahelduse mõttes oli päris hea, sai vabalt sugulastega suhelda,» lisas ta.
Laatsaret aitas koju pääseda
Taavi alustas kaitseväeteenistust, kuid mõistis juba esimesel päeval, et see koht pole temale. «Läksin teise päeva hommikul peaarsti juurde, kurtsin valusid kõhus ja peas,» ütles ta.
Taavi kurtis oma tervisehädasid arstile iga päev, kuni saadeti lõpuks uuesti Tallinna arstlikku komisjoni, kus tuvastati allergia õitsvate taimede vastu, astma ja väga kehv nägemine. «Imelik, esimeses arstlikus kontrollis olin täitsa terve poiss!» imestas ta.
Pärast Tallinna-visiiti pidi Taavi viibima laatsaretis veel nädala, enne kui koju reservi pääses.
Taavi meelest on laatsaret sõduripoisile tõeline luksus: saab vaadata telekat, suhelda telefonitsi, käia internetis. «Mõelda vaid, et mina olin seal, aga teised müttasid mudas!» sõnas ta.
Energiajook tõstis vererõhku
Marko otsustas enne arstlikku komisjoni minekut vererõhku tõsta, selleks kasutas ta energiajooke ja sporti. «Tegin meeletult kätekõverdusi ja pingutasin füüsiliselt,» täpsustas ta. Marko lisas, et katse läks läbi, sest ta oli eelnevalt käinud perearsti vastuvõtul ja kasutanud samu võtteid. «Samas, ma pole kindel, kas mul ka tegelikult on vererõhk normis, sest olen alati üritanud näitajaid tõsta,» lausus ta.
Marko meelest peaks kaitseväkke minek olema vabatahtlik, sest paljudel pole võimalikki aega teenida. «Kellel on juba laenud peal, töö, naine või lapsed,» lisas ta.
Ülikool andis järelemõtlemisaega
Rauno astus ülikooli selle teadmisega, et nii on võimalik pikendada kaitseväkke mineku aega. «Otsest plaani polnud kõrgharidust omandada, kuid teadmine, et pääsen vähemalt kolmeks aastaks sõjaväest, oli meeldiv,» ütles ta.
Rauno lisas, et nüüd hakkab talle alles kohale jõudma, et kaitsevägi polegi kõige jubedam koht. «Saab hea füüsilise vormi, kolm korda päevas mehelikult söönuks ja iga kuu tuleb ka taskuraha,» teadis ta öelda.
Pärast ülikooli on Raunol siiski kavas kaitseväeteenistus läbi teha, sest vanusega on tulnud mõistust juurde. «Kui tervisehädasid küljes pole, siis on ju tarvis kaitsevägi ikkagi läbida,» lisas ta.