Pannil valmis liha- ja kalaroog, ahjus kohmakas

Pulmapidu Paide rahvamajas 1936. aastal.

FOTO: Järvamaa muuseum

Sealihaga praetud kala piimas, pliidiraual küpsetatud kartuliviilud ja ahjusoe kohmakas – see on vaid väike valik Järvamaale omastest toitudest.

Tellijale

Nagu mujal Eestis, on Järvamaalgi leib olnud toidu võrdkuju, ülejäänu on olnud lihtsalt leivakõrvane. Aga just selle leivakõrvase puhul võib märgata mõningaid erinevusi, selgus reedel Paides peetud pärimuskonverentsil. Võimalik, et eri piirkondade toitumistavade üleminekualaks olemine tähendas järvalasele mitmekesisemat toidulauda.

Toidulauda rikastas ka vastuvõtlikkus uuendustele. Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Reet Piiri tõi näiteks, et võrreldes muu Eestiga hakati pliite Järvamaal ehitama võrdlemisi vara. Teated esimestest pliitidest 1850ndatest Paide ja Türi ümbrusest, kolm aastakümmet hiljem olid pliidid juba 42 protsendil majapidamistest. «Praetud toidud levisid siin varem kui mujal,» lisas ta.

Tagasi üles