/nginx/o/2011/01/28/506414t1hfaa4.jpg)
Hans Rebane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Rebane
(28. veebruar 1858 – 30. detsember 1930)
Hans Rebane sündis 1858. aastal Suure-Jaani kihelkonnas Taevere vallas. Koolis käis ta Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Õpetajaeksami sooritas Tartus Hollmanni seminari juures.
Töötas õpetajana alguses Olustveres ja Pärstis, 1879. aastal tuli Imavere valla Järavere kooli.
Imaveresse meelitas Hans Rebase vend Jüri, kes oli Petrogradis keisrikoja aednik ja hea palga eest endale Rabusaare talu ostnud. Kool asuski Rabusaare talu maadel.
Kui koolimaja 1882 maha põles, ehitati Hans Rebase ettevõtmisel uus koolimaja Kadastiku tee äärde künkale. Maja oli avar: kaks klassituba, magamistoad ja sahver, õpetajale kaks tuba köögiga. Õpilasi käis kahe klassi peale kokku 60 ringis.
Oma sisemise tugevuse leidis Rebane 1891. aastal, kui asutas karskusseltsi Tugevus. Enne seda oli ta kümme aastat joonud, sest pruut oli kihluse katkestanud.
Selle all kannatas ka koolitöö ja koha küsimus oli juba kaalul. Viinajoomise ja suitsetamise jättis Rebane maha päevapealt, öeldes: «Ühe naise pärast pean mina niikaua jooma!»
Karskusseltsil oli oma raamatukogu koolimajas, seal peeti karskuskõnesid ja näidati udupilte. Peale Järaveres seltsielu eestvedamise laulis Rebane ka Pilistvere kihelkonna ühendatud laulukooris.
Hans Rebane abiellus Pällastvere külast pärit Rebase talu tütrega. Algul elas ta oma perega koolimajas kahes toas, alates 1905. aastast ühes toas, sest Imaveresse tuli abiõpetaja Mihkel Vain, kes sai teise toa endale.
1911 sai Rabusaare talu uus maja valmis ja vennad peredega kolisid sisse. Vend Jüri hoolitses aia eest, Hans pidas talu. Peres oli kolm tütart ja kolm poega. Üks tütar suri noorelt.
Tütred Milli ja Helga lõpetasid Viljandis haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumi. Milli läks konservatooriumi ja temast sai hiljem Estonia teatri primadonna.
Helga lõpetas gümnaasiumi ja oli pärast seda veel neli aastat emale talus abiks, abielludes kolis Haapsalu. Vanem poeg Paul langes 1919 Eesti Vabadussõjas, olles 16aastane. Keskmine poeg Heino lõpetas Tartus ülikooli advokaadina, sõjakeerises jäi kadunuks.
Et vend Jüril lapsi polnud, tegi ta testamendi venna lastele, noorim poeg Vidrik päris Rabusaare talu. 1940 mobiliseeriti ta punaarmeesse ja hukkus samal aastal Peipsi taga.
Vidriku naine Paula elas talus kuni 1943. aastani, siis jäi talu tühjaks. Enne kolhoosi oli seal hobulaenutuspunkt.
Imavere ühispiimatalituse asutamiseks tahtis Rebane Imavere ärksamatele põllumeestele koosolekut pidada ja käis politseilt 11 korda luba taotlemas, kuid ei saanudki seda.
Et asutatava piimaühingu koosolekuteks kergemini luba hankida, kutsuti 1907 ellu Põltsamaa Põllumeeste Seltsi Imavere haruselts, mille kirjatoimetaja oli Hans Rebane.
Tema algatusel ja dr. Phil. agr. Jaan Raamoti nõuandel taotleti Riiast kuberneri juurest ehitusluba. Mitmekordse käimise järel ja Hans Rebase hea vene keele oskusega luba ka tuli. Rebane võttis osa piimatalitushoone ehitamisest, materjalide ja sisseseade tellimisest, vedajate palkamisest, kohalekutsutud asjatundjate vastuvõtmisest.
Imavere ühispiimatalituse asutamisajaks loetakse 6. veebruari 1908. aastat. Ühistu kirjatoimetajaks ja asjaajajaks valiti Hans Rebane.
Hans Rebase algatusel loodi ka Järavere Põllumeeste Selts, hakati rõhku panema karjamajandusele, hiljem peekonikasvatusele. Rebane laenutas põllumajanduslikku kirjandust, hiljem hakati taludesse tellima ajakirju, nagu Põllumees, Linda, Karjamajandus.
1920ndail aastail loodi põllumeeste seltsi kõrvale Imavere Maanaiste Selts, kus Rebane tõi kursuste läbiviijaid Tallinnast ja Tartust. Peeti kangakudumise, toidu- ja vorstivalmistamise, kudumise, tikkimise ja õmblemise kursusi.
1923 asutatud Imavere Rahvaraamatukogu Selts kuulus avalike raamatukogude võrku ja omas üle 800 köite. Asus meiereis, seda juhtis Hans Rebane, raamatukoguhoidja oli A. Võerahansu.
Pilistvere Laenu- ja Hoiuühisuse nõukogu töös osales Rebane 22 aastat kuni surmani. Esimese laenu, 50 rubla, andis ühisus 1909 Hans Rebasele.
Rebane jõudis kuuluda veel Eesti Aleksandrikooli rahakorjamise komiteesse ja Eesti Kirjameeste Seltsi, teha kaastööd Postimehele.
Hans Rebane suri 30. detsembril 1930 ja on maetud Pilistvere surnuaeda. Matusel otsustati tema hauale mälestussammas püstitada, kuid see jäigi tegemata, sest polnud enam algatajat.
Kasutatud materjalid:
Järvamaa muuseum, Jaan Arvola arhiiv «Midagi luuletaja Reinhold Kamsenist».
Eesti piimandusmuuseumi teaduri Mai Kuke materjalid.