Talvine kellaseade viib toodangust kuni paar tonni

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld teab, et lehmadele on ühel ja samal ajal lüpsile pääseda väga tähtis ning abi pole sellestki, kui neile kasvõi kella näidates selgitada, et lüpsiaeg on lükkunud nüüd lihtsalt tund aega edasi.
Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld teab, et lehmadele on ühel ja samal ajal lüpsile pääseda väga tähtis ning abi pole sellestki, kui neile kasvõi kella näidates selgitada, et lüpsiaeg on lükkunud nüüd lihtsalt tund aega edasi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nagu inimesi, mõjutab talveajale üleminek ka loomi, eriti rutiinitundlik on piimatootjate ütlust mööda lehm, mistõttu on toodangukadu kindlustatud. Näiteks Väätsa Agro Lõõla suurfarmil jääb päevasest piimakogusest puudu kuni kaks tonni.

Väätsa vallas Lõõlas Euroopa Liidu suurimat farmi omava Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld sõnas, et kui inimeseti on kellakeeramise mõju erinev, siis lehmad annavad sellest kindlasti märku toodangumuutusega. «Lehmadele on rutiin väga tähtis. Nad peavad ühel ja samal ajal lüpsile saama, tunnevad õige aja ära peaaegu minutise täpsusega ega saa nüüd aru, miks muidu avanevad uksed on suletud,» selgitas ta. «Nad muutuvad rahutuks ja mida kauem peavad ootama, seda ärevamaks lähevad nende ammumisedki.»

Muld märkis veel, et kui talveajale ülemineku esimese päeva lüpsiootus annab piima juurdegi, siis järgmistel on seda stressi ja uue olukorra tõttu ikkagi vähem. «Lõõla farmi suuruses kompleksis, kus toodame müüki 66-67 tonni piima päevas, saame kellakeeramistega kuni kahetonnise tagasilöögi,» ütles ta. «Uue olukorraga harjumine võtab kaks-kolm päeva aega ja siis piimatoodang normaliseerub.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles