Õppedirektor joonistab oma elu jänesepiltideks

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Tuleks see buss juba kiiremini!» mõtles Türil Kooli pargis külmetav põhikoolieas tüdruk ja kohendas õlal punast spordikotti. Järjekordne hommik sarjast «Kuidas koolist poppi teha» oli alanud tavapärase pargitiiruga.

Tuli ära oodata, mil ema kell 8.15 Türilt Paidesse suunduva bussiga tööle sõidab. Siis saab jälle sooja tuppa tagasi ja õhtuks ema naasmise ajaks nuputada, kuidas olukorrast võitjana väljuda, sest väikeses Türi linnas ei jäänud miski pikalt saladuseks.

«Mulle ei meeldinud üldhariduskoolis käia, pole kunagi meeldinud,» ütleb Tuulike Kivestu aastaid hiljem neid hommikuid meenutades. Ehk on tegemist saatuse irooniaga, aga rohkem kui praegu oma ametikohal ta koolis ja hariduses sees olla ei saakski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles