2004. aasta jaanuaris kirjutas Paide Valla Teataja, et Paide vallavalitsusel on Sargvere mõisast üsna selge ettekujutus: esimesele korrusele tulevad äriruumid ja toitlustus, teisele korrusele raamatukogud ja kolm ajalootuba. Kuigi juttu oli ka vallavalitsuse kolimisest Paidest Sargvere mõisa peahoonesse, ei leidnud see idee suurt poolehoidu. Sargvere Maaedenduse Seltsile (MES), kes suuresti kogu sealsel kultuurielul hinge sees hoiab, lubati algul saali kasutuse õigust ja esimeselt korruselt paar ruumi. Kuid siis sõlmis vallavalitsus lepingu, mille järgi anti kogu mõis ühes pargiga tasuta kümneks aastaks MESi kasutada. Ülle Mülleri järel MESi 2003. aasta oktoobris vedama asunud Rita Laanetu asus koos mõttekaaslastega tööle: mõisaretked, jõulumaad, vabaõhuetendused. Loomulikult ka rahataotlused siia ja sinna fondi. 2012. aasta suvel otsis Paide vald mõisale taas omanikku või siis vähemasti üürilist: vallal raha suurt maja korrastada ja pidada polnud. Loodetud ostja jäi tulemata ja jälle rahuldati MESi kui ühe üürida soovija avaldus. Seekord üheksa aasta peale. Kuidas läheb koolil, mis aastakümneid mõisal elu sees hoidis? Pärast seda, kui kool 2002. aastal mõisa härrastemajast endisse, kuid kooli tarvis uhkelt ja nüüdisaegselt remonditud kolhoosi kontorihoonesse kolis, hakkas laste arv kahanema. Süüdi polnud kolimine, laste arv kahanes ja kahanebki üle Eesti. 2006/2007. õppeaasta kevadeks oli Sargvere põhikooli jäänud vaid 35 last ning vald otsustas alustada saabuvat sügist Sargveres kuueklassilise lasteaia-algkooliga. Nii sai Paide vallas Järvamaal esimene omavalitsus, kel polnud enam põhikooli. Viis aastat hiljem, augustis 2012, lõpetas vald õpilaste vähesuse tõttu Paide valla lasteaia-algkooli (õppekohtadega Tarbjal ja Sargveres) Sargvere õppekohas kooliõppeosakonna tegevuse. Sargvere pikk koolilugu sai lõpu.

FOTO: Jürgen Aluoja

Tellijale