Aasta jagu päevi tagasi lehmapidamisega lõpparve teinud Ülle ja Kalju Pennonen ning Juta ja Ivan Homin naudivad vaba inimese elu ja tabavad end tihti mõttelt, miks nad ometi laste nõu kuulda ei võtnud ning ränka ja viimastel aastatel ka lolli tööd nii kaua teha rabasid.
Tellijale
Endine loomakasvataja: kuidas ma ometi nii ränka ja lolli tööd tegin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis mu elul praegu viga, olen täielikult riiklikul ülalpidamisel. Pole vaja midagi liigutada, kõht ainult kasvab. Füüsilist pole ju enam midagi teha ja kaks liitrit kokat läheb päevas,» olid Albu vallas Kaalepi külas asuva Uustalu talu peremehe Kalju Pennoneni esimesed sõnad.