Eesti omariikluse kahel esimesel aastakümnel paigutas riik väga suured summad raudtee arendusse ja inimestele liikumisvõimaluste loomisse. Seda rõhutati ka Paide uue jaamahoone avamisel 1938. aastal. Raudteetalituse direktori asetäitja insener H. Perna märkis oma pidukõnes, et kui omariikluse algusaastail oli Eestis üle riigi 96 jaamahoonet, 36 pooljaama ja kaks peatuskohta, seega kokku 134 peatuspunkti, siis praegu (12. detsember 1938 – toim.) on 140 jaamahoonet, 39 pooljaama, 79 peatuspunkti ja 30 mitmesugust muud peatust raudteel – kokku 288 peatust. Suur roll majanduse arengus ja liikluskorralduses oli raudteel ka suures Nõukogude Liidus, kaasa arvatud Eesti NSVs. Raudtee on kui riik riigis, iseloomustati toona nii raudteemajandust kui ka raudteelasi. Kui kitsarööpmelisele raudteele hingekella löödi ja see ehitati ümber laiarööpmeliseks (esimene rong mööda laiarööpmelist raudteed saabus Tallinnast Türile 7. juulil 1972), soovisid Paide rajooni juhid, et laiarööpmelist raudteed ehitataks senisel Türi–Tamsalu suunal vähemasti Paideni. Vaatamata nende pingutustele ja tahtele see unistus ei täitunud. Aastakümneid toiminud raudteest jäi Paidesse alles üksnes jaamahoone ühes abihoonetega ja linna läbiv raudteetamm. Nii palju oli rajoonijuhtidel oidu küll, et kõigest mõni aasta enne teist maailmasõda kerkinud hoone töösse jätta: 1972. aastast leidis endale seal koha bussijaam, kus peatusid Paidet läbivad bussid. Paide bussijaamana tunneme seda hoonet praegugi. Nii nagu kinnitab Mati Palmet Tre Raadio reklaamiminutites, on Paide bussijaamaga kõik hästi. Juba mõnda aega saab seal jälle einestada: seda võimalust pakub on pakkunud aastaid kohvik Wagonett, nüüd tegutseb seal Jaama kohvik. Kuidas hoone ümbrus välja nägi siis, kui seal veel rongid peatusid, näeb Atsi, Hardi ja Roberti kohviku seinale kujundatud pildilt ning viielt seinale riputatud vanalt fotolt.

FOTO: Kaarel Aluoja

Tellijale