Vallimäe unustatud keldrites kipub kõhedus kallale

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paide Vallimäe veerule kunagi rajatud keldrites liikudes võtab olemise tahtmatult kõhedaks. 20 aastat linlaste ees suletud olnud ruumides on pime ja rõske, kuid salapärasemat kohta annab otsida.

Ühesuunaline Veski tänav on vaikne, kraaksuvad vaid vanad varesed, harva sõidab mõni auto või liigub inimesi. Need, kes ei tea, ei oska kahe tänavaäärse ukse tagant otsida ei keldrit, ei Paides 1990ndatel tegutsenud baari, ei kunagist õlleladu, ei viiteid Vallimäe kindlustustesüsteemi kirdenurga juurde kuulunud rondeelile (ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga suurtükitorn – toim).

Reedel oli üks uks üle aastate siiski lahti. Kui Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts poleks kaasa võtnud küünalt, eksleksime võlvkeldrite rägastikus ilmselgelt siiani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles